Käesolev koodeks tagab Eesti Juhi Abi Ühingu liikme töö eetilisuse ja on vastu võetud tegevus- ning hoiakukujundajaks ühingu üldkoosolekul 12.10.1994.

Eetikakoodeksi järgmine on kohustuslik kõigile Eesti Juhi Abi Ühingu liikmetele ja soovitatav ka ühingusse mitte kuuluvatele sekretäritöö tegijatele.
Ühingu liikmed lähtuvad arusaamast, et sekretäri, juhiabi töö on professionaalne tegevus, mis aitab organisatsioonil lahendada asjaajamise ja suhtlemisega seotud probleeme ning kindlustab ettevõtte edukuse.

Sekretär, juhiabi on
• teadlik oma töökohustustest ega ületa oma võimupiire; ta esindab alati ning
igas olukorras eelkõige oma organisatsiooni
• väljas juhtide, klientide ja kolleegide huvide eest, peab kalliks nende nõudmisi ja soove, jäädes igas olukorras usaldusväärseks ning väärikaks
• kompetentne, tunneb end kodus poliitikas, majanduses, kultuuriprobleemides; arvestab kliendi päritolu ja austab tema rahvuslikke ning religioosseid eripärasusi
• omandanud (võimalikult rohkem) võõrkeeli ja täiendab end neis
• sõbralik, viisakas, elurõõmus, käitumiselt korrektne ja ennast valitsev;

peab alati meeles, et
• ei tugine organisatsioonile osakssaanud usaldusele, vaid võidab selle iga oma kliendi puhul uuesti
• ei luba endale iial tagarääkimist ja hoiab kuuldud saladused vaid enda teada
• olemasolevatest teadmistest ja oskustest ei piisa, neile tuleb pidevalt lisa hankida
• klient soovib suhelda terve, optimistliku ja korrektse välimusega abilisega
• tema hoiak, käitumiskultuur ja professionaalsed teadmised on ettevõtte ja tema enda arengu garantiiks;

hoidub alati
• ebamäärasusest, kõhklemisest ja argusest
• kahjustamast oma organisatsiooni mainet
• liigsetest emotsioonidest, lobisemisest ja upsakusest
• eraasjade ajamisest tööajal, familiaarsest suhtlemisest ja väldib rangelt igasugust kahemõttelisust nii sõnades kui ka tegudes.

• Eesti Juhi Abi Ühingu eetikakoodeks nimetati ümber Sekretäritöö eetikakoodeksiks 06.09.2012 (üldkoosoleku protokoll nr 23)
• Koodeks ilmus kogumikus “Eetikakoodeksite käsiraamat”, Tartu Ülikooli eetikakeskus, 2007